81 Kiri - Nüüdisaegse tsivilisatsiooni areng

   
   Paragraph Numbers: On | Off
Printimiseks sobiv versioonPrintimiseks sobiv versioon

Urantia raamat

81. Kiri

Nüüdisaegse tsivilisatsiooni areng

81:0.1 (900.1) VAATAMATA Caligastia ja Aadama lähetustes ettenähtud maailmaparandamiskavade elluviimise tõusudele ja mõõnadele jätkus inimliigi üldine orgaaniline evolutsioon inimese progressi ja rassi arengu astmestikul. Evolutsioon võib küll takerduda, kuid ei saa katkeda.

81:0.2 (900.2) Kavandatust arvuliselt väiksema violetse rassi mõju viis tsivilisatsiooni edasi ning see on Aadama ajast saadik kaugelt enam edasi liikunud kui inimkond suutis saavutada kogu oma eelnenud, peaaegu miljon aastat kestnud eksistentsi jooksul.

1. Tsivilisatsiooni häll

81:1.1 (900.3) Peaaegu kolmkümmend viis tuhat aastat pärast Aadama aega oli tsivilisatsiooni häll Edela-Aasias, ulatudes Niiluse orust itta ja veidi põhja poole üle Põhja-Araabia, läbi Mesopotaamia ja edasi Turkestani. Selles, et tsivilisatsioon tekkis kõnealuses piirkonnas, oli otsustav osa kliimal.

81:1.2 (900.4) Just Põhja-Aafrikas ja Lääne-Aasias toimunud suured klimaatilised ja geoloogilised muutused lõpetasid adamiitide varased ränded, sest laienenud Vahemeri tõkestas nende tee Euroopasse ja kallutas migratsioonivoo põhja ja ida poole Turkestani. Selleks ajaks, kui maismaakerkimised ja nendega kaasnenud kliimamuutused ligikaudu 15 000 a eKr lõpule jõudsid, oli tsivilisatsioon kogu maailmas seiskunud, kui mitte arvestada kääriva andiitide kultuuri bioloogilisi varusid, mida piirasid ikka veel idast Aasia mäed ja läänest Euroopa üha laienevad metsad.

81:1.3 (900.5) Kliima areng viis nüüd lõpule selle, mida ei õnnestunud saavutada teistel teguritel — sundis Euraasia inimese loobuma küttimisest ja asuma arenenumate tegevuste, karjakasvatuse ja põllumajanduse juurde. Evolutsioon võib toimuda küll aeglaselt, kuid on äärmiselt tõhus.

81:1.4 (900.6) Kuna varajaste põlluharijate seas oli orjade kasutamine laialt levinud, pidasid nii karjakasvataja kui ka kütt põllumeest endast alamaks. Maaharimine jäi terveteks ajastuteks alandavaks tegevuseks; sealt ka arvamus, et mullatöö on needus, kuigi see on suurim kõigist õnnistustest. Isegi Kaini ja Aabeli ajal olid karjakasvatajate ohvrid kõrgemalt hinnatud kui põlluharijate omad.

81:1.5 (900.7) Inimene arenes kütist põllumeheks tavaliselt karjakasvatamise kaudu ja nii toimus ka andiitidega, aga nüüd sundis kliima terveid hõime sageli küttidest otsejoones edukateks põllumeesteks muutuma. Kuid see otsene karjakasvatuselt põllundusele siirdumine esines vaid neis piirkondades, kus rahvad olid violetse tüvikonnaga tugevasti segunenud.

81:1.6 (901.1) Arenevad rahvad (näiteks hiinlased) õppisid varakult seemet külvama ja põlluvilju kasvatama, sest olid näinud juhuslikult niiskunud või lahkunute haudadesse toiduks kaasa pandud seemnete idanemist. Kuid kõikjal Edela-Aasias, viljakates jõeorgudes ja jõeäärsetel tasandikel, rakendasid andiidid täiustatud põllumajandusmeetodeid, mille olid pärinud oma esivanematelt, kelle jaoks põllumajandus ja aiandus olid teises aias põhitegevusteks.

81:1.7 (901.2) Aadama järeltulijad olid kõikjal Mesopotaamia ülemise serva mäestikes tuhandeid aastaid kasvatanud nisu ja otra, mida aias oli täiustatud. Aadama ja Aadamapoja järglased kohtusid siin, kauplesid ja segunesid omavahel.

81:1.8 (901.3) Need sunnitud muutused elutingimustes muutsidki nii suure osa inimsoost kõigesööjateks. Nisu, riisi ja köögivilja kombineerimine kariloomade lihaga oli suureks edusammuks nende iidsete rahvaste tervise ja elujõu parandamisel.

2. Tsivilisatsiooni tööriistad

81:2.1 (901.4) Kultuuri areng sõltub tsivilisatsiooni eelduseks olevate tööriistade arengust. Vahendid, mida inimene metslusest väljumiseks kasutas, olid just nii tõhusad, et vabastasid inimese jõu kõrgemate ülesannete täitmiseks.

81:2.2 (901.5) Teie, kes te elate uuema aja puhkeva kultuuri ja ühiskonna progressi alguses, kellel on tegelikult ka veidi aega ühiskonna ja tsivilisatsiooni üle järele mõelda, ei tohi jätta arvestamata asjaolu, et teie varajastel esivanematel peaaegu ei olnudki vaba aega, mida oleks võinud mõtisklustele ja ühiskonna üle mõtlemisele pühendada.

81:2.3 (901.6) Inimtsivilisatsiooni esimesed neli suurt edusammu olid:

81:2.4 (901.7) 1. tule taltsutamine;

81:2.5 (901.8) 2. loomade kodustamine;

81:2.6 (901.9) 3. vangide orjastamine;

81:2.7 (901.10) 4. eraomand.

81:2.8 (901.11) Kuigi esimene suur avastus, tuli, avas lõpuks uksed teaduse maailma, oli sel ürginimese jaoks selles mõttes vähe väärtust. Inimene keeldus tunnistamast, et igapäevastel nähtustel on omad looduslikud põhjused.

81:2.9 (901.12) Kui küsida tule päritolu kohta, siis asendus lihtne lugu Andonist ja ränikivist peagi legendiga sellest, kuidas keegi Prometeus olevat selle taevast varastanud. Vanaaja inimesed otsisid kõigile arusaamatutele loodusnähtustele üleloomulikke seletusi; ja seda teevad ka paljud nüüdisaja inimesed. Loodusnähtuste niinimetatud depersonaliseerimisele on kulunud ajastuid ning see protsess pole praegugi lõpule jõudnud. Ent tänu tõeliste põhjuste siirale, ausale ja kartmatule otsingule ongi sündinud nüüdisaegne teadus: see on muutnud astroloogia astronoomiaks, alkeemia keemiaks ja maagia meditsiiniks.

81:2.10 (901.13) Kui inimene ei teinud masinate-eelsel ajajärgul tööd ise, pidi ta selle tegemiseks kasutama loomi. Loomade kodustamine andis talle elavad tööriistad, mille arukas kasutamine sillutas teed nii põllundusele kui ka transpordile. Ilma loomadeta ei oleks inimene saanud oma ürgsest olekust hilisema tsivilisatsiooni tasemeteni tõusta.

81:2.11 (902.1) Enamik loomi, kes kodustamiseks kõige paremini sobisid, elas Aasias, eriti selle kesk- ja edelapiirkondades. See oli üks põhjusi, miks tsivilisatsioon arenes seal kiiremini kui teistes maailma osades. Paljusid neist loomadest oli juba varem kaks korda kodustatud ja andiitide ajajärgul taltsutati nad taas. Kuid koer elas koos küttidega juba sellest ammusest ajast, mil sinine inimene ta kodustas.

81:2.12 (902.2) Turkestani andiidid olid esimesed inimesed, kes suurte hulkadena hobuseid kodustasid, ja see on veel üks põhjus, miks nende kultuur nii pikka aega valdavaks jäi. Juba 5000 a eKr kasvatasid Mesopotaamia, Turkestani ja Hiina põllumehed lambaid, kitsi, lehmi, kaameleid, hobuseid, kodulinde ja elevante. Nad kasutasid koormakandjana härga, kaamelit, hobust ja jakki. Mõnda aega oli koormakandjaks inimene ise. Ühel sinise rassi valitsejal oli koormakandjate koloonias sada tuhat meest.

81:2.13 (902.3) Orjuse ja maa eraomanduse institutsioonid tulid koos põllundusega. Orjus tõstis isanda elatustaset ja jättis rohkem vaba aega ühiskonnakultuurile.

81:2.14 (902.4) Metslane on looduse ori, kuid teaduslik tsivilisatsioon annab inimkonnale aegamööda üha enam vabadust. Tänu loomadele, tulele, tuulele, veele, elektrile ja muudele veel avastamata energiaallikatele on inimene vabanenud ja vabastab end ka edaspidi vajadusest lakkamatult ränka tööd teha. Vaatamata ajutistele probleemidele, mida tekitas arvukate masinate leiutamine, annavad niisugused mehaanilised leiutised lõppkokkuvõttes hindamatut kasu. Tsivilisatsioon ei saa kunagi õitsele puhkeda, ammugi kinnistuda, kui inimesel ei teki vaba aega mõtlemiseks, kavandamiseks, uute ja paremate toimimisviiside leiutamiseks.

81:2.15 (902.5) Algul inimene lihtsalt hõivas endale peavarju, elas etteulatuvate kaljuservade all või koobastes. Järgmisena võttis ta perele onni ehitamiseks kasutusele looduslikud materjalid, puidu ja kivi. Viimasena astus ta loova elamuehituse etappi, õppis valmistama telliseid ja muid ehitusmaterjale.

81:2.16 (902.6) Turkestani mäestikurahvad olid esimesed hilisemad rahvad, kes ehitasid oma kodud puidust; need majad olid üsna sarnased esimeste Ameerika kolonistide varajaste palkonnidega. Kõikjal tasandikel valmistati inimeste elamuid tellistest, hiljem põletatud tellistest.

81:2.17 (902.7) Vanemad jõeäärsed rahvad tagusid oma onnide ehitamiseks maasse ringikujuliselt pikki vaiu; vaiade ülemised otsad seati kokku, nii et need moodustasid justkui onni raamistiku, mis põimiti rooga läbi, nii et valmis maja meenutas tohutut kummuli korvi. Selle ehitise võis saviga üle määrida ja pärast päikese käes kuivamist oli see väga hea ilmastikukindel elupaik.

81:2.18 (902.8) Neist varajastest onnidest pärineski hilisem idee põimida igat liiki korve. Üks inimrühm jõudis nende vairaamide niiske saviga määrimisel tekkivatest moodustistest mõtteni valmistada keraamikat. Keraamika kõvendamine põletamise teel avastati siis, kui üks neist saviga kaetud algelistest onnidest juhuslikult põlema süttis. Vana aja kunstid tekkisid sageli varajaste rahvaste igapäevaelu juhuslikest sündmustest. Igatahes oli see peaaegu täielikult nii inimkonna evolutsioonilise arengu Aadamaeelsel perioodil.

81:2.19 (903.1) Kuigi Vürsti kaaskond oli keraamika esmakordselt kasutusele võtnud ligikaudu pool miljonit aastat varem, oli savinõude valmistamine enam kui saja viiekümne tuhandeks aastaks peaaegu lakanud. Savinõude valmistamist jätkasid vaid laheäärsed Sumeri-eelsed nodiidid. Keraamika taaselustati Aadama ajal ja see levis üheaegselt Aafrika, Araabia ja Kesk-Aasia kõrbealadele laienemisega ning jõudis järjestikuste täiustatud meetodite lainetena Mesopotaamiast kogu idapoolkerale.

81:2.20 (903.2) Neid andiitide ajajärgu tsivilisatsioone ei saa alati jälgida nende keraamika või muude kunstide etappide järgi. Nii Dalamatia kui ka Eedeni aeg muutis inimarengu sujuva kulu märksa keerukamaks. Sageli juhtub, et hilisemad vaasid ja tarbeesemed on algelisemad kui puhaste andiidi rahvaste varasemad tooted.

3. Linnad, käsitööndus ja äri

81:3.1 (903.3) Turkestani rikkalike niitudega avarate jahi- ja karjamaade klimaatiline hävimine, mis algas ligikaudu 12 000 a eKr, sundis nende alade elanikke üle minema muudele tegevusaladele ja algelise tootmise vormidele. Mõned hakkasid kasvatama kodustatud kariloomi, teistest said põllupidajad või veest toidu kogujad, kuid kõrgemat tüüpi arukad andiidid eelistasid tegelda kaubanduse ja tootmisega. Sai isegi tavaks, et terved hõimud pühendusid mingi ühe tootmisharu arendamisele. Niiluse orust kuni Hindukušini ja Gangesest kuni Kollase jõeni sai arenenumate hõimude põhitegevusalaks maaviljelus, mille kõrval tegeldi ka kaubandusega.

81:3.2 (903.4) Kaubanduse kasv ja tooraine töötlemine mitmesugusteks toodeteks aitas otseselt kaasa nende varaste poolrahumeelsete kogukondade tekkimisele, mis levitasid nii mõjukalt tsiviliseeritud kultuuri ja kunste. Enne laialdase maailmakaubanduse epohhi põhinesid sotsiaalsed kogukonnad hõimudel — laiendatud perekondadel. Tänu kaubandusele pidid inimesed suhtlema endast erinevate inimolenditega, mis kiirendas kultuuride vastastikust viljastavat mõju.

81:3.3 (903.5) Ligikaudu kaksteist tuhat aastat tagasi koitis sõltumatute linnade ajastu. Neid algelisi kaubandus-ja tootmislinnu ümbritsesid alati põllundus-ja karjakasvatuspiirkonnad. Elatustaseme tõus edendas küll tööstust, kuid ärge arvake, et varane linnaelu oleks eriti peen olnud. Varased rahvad ei olnud ei ülearu korralikud ega puhtad ja keskmise algelise kogukonna elupaik kerkis iga kahekümne viie aastaga kolmekümne kuni kuuekümne sentimeetri võrra üksnes mustuse ja prahi kogunemise tulemusena. Mõned niisugused vana aja linnad kerkisid samuti ümbritsevast maapinnast väga kiiresti kõrgemale, sest nende põletamata mudaonnid püsisid lühikest aega ja uued elamud tavatseti ehitada otse vana elamu varemetele.

81:3.4 (903.6) Sellele varajaste tööstus-ja kaubanduslinnade epohhile oli iseloomulik metallide laialdane kasutamine. Te olete juba leidnud Turkestanist pronksskulptuuri, mis pärineb ajast 9000 a eKr, ja andiidid õppisid varakult ka raua, kulla ja vasega töötama. Ent arenenumatest tsivilisatsioonikeskustest kaugemal oli olukord hoopis teine. Polnud mingeid selgesti eristatavaid perioode nagu kiviaeg, pronksiaeg või rauaaeg; kõik kolm eksisteerisid erinevates paikkondades ühel ja samal ajal.

81:3.5 (904.1) Kuld oli esimene metall, mida inimene hakkas otsima, sest seda oli kerge töödelda; algul kasutati kulda ainult ehete valmistamiseks. Järgmisena võeti kasutusele vask, aga laialdaselt levis see metall alles siis, kui sellele hakati lisama tina, et valmistada kõvemat pronksi. Vase ja tina segamise pronksiks avastas üks Turkestani adamsoniit, kelle vasekaevandus oli mägedes juhtumisi kõrvuti tinalademega.

81:3.6 (904.2) Algelise tootmise ja tööstuse ilmumisega sai kaubandusest kiiresti tsivilisatsiooni leviku kõige olulisem mõjur. Maismaa- ja mereteede avanemine kaubanduseks hõlbustas tunduvalt reisimist ja kultuuride, samuti tsivilisatsioonide segunemist. 5000 a eKr oli hobune kõigis tsiviliseeritud ja pooltsiviliseeritud riikides üldkasutatav loom. Neil hilisematel rahvastel olid kodustatud hobune ja mitu liiki vankreid ja kaarikuid. Ratast oli kasutatud juba pikka aega, kuid nüüd hakati ratastega sõidukeid nii kaubanduse kui ka sõja tarbeks valmistama.

81:3.7 (904.3) Rändkaupmees ja ringiuitav maadeuurija aitasid tsivilisatsiooni edasiviimisele rohkem kaasa kui kõik muud mõjurid kokku. Sõjalised vallutused, koloniseerimine ja hilisemate religioonide misjonäride ettevõtmised aitasid samuti kultuuri levitada, ent need olid teisejärgulised tegevused, võrreldes kaubandussuhetega, mida kunstide ja rakendusteaduste kiire areng üha enam tihendas.

81:3.8 (904.4) Rahvaste segunemine Aadama tüvikonnaga kiirendas tsivilisatsiooni arengut ning ergutas nende seiklus- ja teadmishimu, nii et enamik Euraasiast ja Põhja-Aafrikast oli peagi täis andiitide kiiresti paljunevaid segunenud järeltulijaid.

4. Segarassid

81:4.1 (904.5) Ajalooliste aegade koidikuks olid inimkonna liitrassid levinud üle kogu Euraasia, Põhja-Aafrika ja Vaikse ookeani saarte. Ja tänapäeva rassid on tekkinud Urantia viie põhilise inimtüvikonda segunemisest ning taassegunemisest.

81:4.2 (904.6) Igal Urantia rassil olid omad iseloomulikud füüsilised jooned. Adamiidid ja nodiidid olid piklikupealised, andoniidid laiapealised. Sangikrassid olid keskmisepealised, kollased ja sinised inimesed aga laiemapealised. Andoniitide tüvikonnaga segunenud sinised rassid olid selgelt laiapealised. Teisesed sangikud olid keskmise- või piklikupealised.

81:4.3 (904.7) Kuigi ka koljumõõtmed aitavad rasside päritolu tuvastada, on kogu skelett tunduvalt usaldusväärsem. Urantia rasside varases arengus oli algselt viit erinevat tüüpi skelette:

81:4.4 (904.8) 1. andoniidid, Urantia põliselanikud;

81:4.5 (904.9) 2. esmased sangikud — punased, kollased ja sinised;

81:4.6 (904.10) 3. teisesed sangikud — oranžid, rohelised ja indigod;

81:4.7 (904.11) 4. nodiidid, dalamaatlaste järeltulijad;

81:4.8 (904.12) 5. adamiidid, violetne rass.

81:4.9 (904.13) Kui need viis suurt rassi ulatuslikult segunesid, kaldus nende jätkuv segunemine sangikute pärandi domineerimise tõttu andoniidi tüüpi varjutama. Laplased ja eskimod on andoniidi ja sinise sangikrassi segud. Nende skeletis on põliselanike andoniitide tüüp kõige enam säilinud. Ent adamiidid ja nodiidid on teiste rassidega sedavõrd segunenud, et neid võib eristada vaid üldise kaukaasia klassina.

81:4.10 (905.1) Seetõttu on viimase kahekümne tuhande aasta vanuste inimjäänuste leidudes võimatu viit algset tüüpi selgelt eristada. Nende skeleti uurimisel selgub, et inimkond jaguneb praegu üldjoontes kolmeks:

81:4.11 (905.2) 1. kaukaasia rass—andiidi segu nodiidi ja adamiidi tüvikondadest, mida hiljem on mõjutanud esmase ja (veidi) teisese sangikrassi lisandid ning üsna ulatuslik ristumine andoniitidega. Sellesse rühma kuuluvad õhtumaa valged rahvad koos mõnede India ja Turaani rahvastega. Seda alarühma ühendav tegur on andiidi pärandi suurem või väiksem osa;

81:4.12 (905.3) 2. mongoliidid—esmane sangiktüüp, hõlmab algset punast, kollast ja sinist rassi. Sellesse rühma kuuluvad hiinlased ja ameerika indiaanlased. Euroopas on mongoliidset tüüpi mõjutanud segunemine teiseste sangikute ja andoniitidega, veelgi enam andiidi vere sissevool. Selles rühmas on ka malai ja teised indoneesia rahvad, kuigi neis on suur teisese sangikvere osakaal;

81:4.13 (905.4) 3. negriidid—teisene sangiktüüp, kuhu kuulusid algselt oranž, roheline ja indigorass. Sellele tüübile on kõige iseloomulikumad neegrid ning seda leidub kõikjal Aafrikas, Indias ja Indoneesias, kus elavad teisesed sangikrassid.

81:4.14 (905.5) Põhja-Hiinas on kaukaasialik ja mongoliidne tüüp mõningal määral segunenud; Vahemere idarannikul on kaukaasialik ja negriidne tüüp omavahel segunenud; Indias nagu Lõuna-Ameerikaski on esindatud kõik kolm tüüpi. Kolmel säilinud tüübil on ka iseloomulik skelett, mis aitab kindlaks määrata praeguste inimeste esivanemaid.

5. Kultuurühiskond

81:5.1 (905.6) Bioloogiline evolutsioon ja tsivilisatsioon ei tarvitse omavahel korrelatsioonis olla; orgaaniline evolutsioon võib igal ajajärgul takistamatult kulgeda, vaatamata kultuuri samaaegsele mandumisele. Ent kui vaadelda inimajaloo pikemaid perioode, võib täheldada, et evolutsiooni ja kultuuri vahel tekib lõppkokkuvõttes põhjuslik seos. Evolutsioon võib kultuurita edasi liikuda, kuid tsivilisatsioon ei saa õitseda ilma rassi piisava eelneva arenguta. Aadam ja Eeva ei loonud inimühiskonna progressile võõrast tsivilisatsiooni, Aadama veri lisas rassidele loomupärast võimekust ning kiirendas majanduslikku arengut ja tööstuse edasiliikumist. Aadama annetumine lisas rassidele ajujõudu, kiirendades sellega tunduvalt loomulikke evolutsiooniprotsesse.

81:5.2 (905.7) Põllunduse, loomade kodustamise ja arhitektuuri täiustamisega pääses inimkond järk-järgult kohutavast lakkamatust olelusvõitlusest ja hakkas otsima võimalusi oma elu meeldivamaks muutmiseks, sellega algasid ka püüdlused kõrgemate ja veelgi kõrgemate aineliste mugavuste poole. Tootmise ja tööstuse abil lisab inimene oma surelikule elule üha enam naudinguid.

81:5.3 (906.1) Ent kultuurühiskond ei ole suur ja heategev päritud privileegidega isikute klubi, kuhu kõik inimesed sünnivad liikmemaksu maksmata ja täiesti võrdsetena. Pigem on see maiste töötajate innustunud ja üha edasiliikuv gild, mis võtab oma ridadesse vaid üllamaid neist töörügajaist, kes püüavad muuta maailma paremaks, et nende lapsed ja lapselapsed võiksid siin järgmistel ajajärkudel elada ja edeneda. Ja see tsivilisatsioonigild võtab suurt sisseastumistasu, nõuab ranget ja karmi distsipliini, karistab kõiki teisitimõtlejaid ja mittemugandujaid, kuid annab vähe isikuvabadusi või -õigusi, välja arvatud need, mis kindlustavad paremini ühiste ohtude ja inimkonna huku vastu.

81:5.4 (906.2) Sotsiaalne ühendus on üks ellujäämiskindlustuse vorme, mis on inimestele kasulikuks osutunud; seetõttu on enamik inimesi nõus maksma selle eest kindlustuspreemiaid eneseohverduse ja isikuvabaduste kärpimise näol, mida ühiskond nõuab oma liikmetelt vastutasuks parema grupiviisilise kaitstuse eest. Lühidalt öeldes, praegune sotsiaalne mehhanism on katse ja eksituse meetodil põhinev kindlustussüsteem, mis peaks andma teataval määral kindlustunnet ja kaitset selle vastu, et ei pöördutaks tagasi neisse kohutavatesse antisotsiaalsetesse tingimustesse, mis olid iseloomulikud inimsoo varastele kogemustele.

81:5.5 (906.3) Ühiskonnast saab niimoodi koostöösüsteem, mis kindlustab kodanikuvabadused institutsioonide kaudu, majandusliku vabaduse kapitali ja leiutiste kaudu, sotsiaalse vabaduse kultuuri kaudu ja vägivallast vabanemise politseisüsteemi kaudu.

81:5.6 (906.4) Võim ei ole õigus, kuid see kindlustab siiski igale järgmisele põlvkonnale üldtunnustatavad õigused. Valitsuse esmaülesanne on määratleda õigus ja õiglus ning reguleerida õiglaselt klassivahesid, kindlustada õiguskorra järgi võrdsed võimalused. Iga inimõigusega kaasneb mõni ühiskondlik kohustus; grupi eesõigus on kindlustusmehhanism, mis nõuab eksimatult ja täies ulatuses sisse kindlustuspreemiaid grupi teenimise näol. Ja grupi õigusi tuleb kaitsta samuti kui indiviidi õigusi, mille hulka kuulub ka seksuaalsete kalduvuste reguleerimine.

81:5.7 (906.5) Grupipoolsele regulatsioonile alluv vabadus on ühiskonna evolutsiooni seaduspärane siht. Piiranguteta vabadus on vaid ebastabiilse ja kergemeelse inimmeele tulutu ja ebatõeline unistus.

6. Tsivilisatsiooni säilitamine

81:6.1 (906.6) Bioloogiline evolutsioon on kulgenud küll alati tõususuunas, kuid kultuuri areng lähtus Eufrati orust suures osas lainetena, mis aja möödudes järjest nõrgenesid, kuni lõpuks kõik Aadama otsesed järeltulijad olid suundunud Aasia ja Euroopa tsivilisatsioone rikastama. Rassid ise ei segunenud täielikult, kuid nende tsivilisatsioonid segunesid üsna suurel määral. Kultuur levis tõepoolest aegamööda üle kogu maailma. Ja seda tsivilisatsiooni tuleb säilitada ning edasi arendada, sest tänapäeval ei ole uusi kultuuriallikaid ega ka andiite, kes tsivilisatsiooni aeglast progressi ergutaksid ja edasi viiksid.

81:6.2 (906.7) Praegu Urantial arenev tsivilisatsioon on välja kasvanud järgmistest teguritest ja tugineb neile:

81:6.3 (906.8) 1. Looduslikud tingimused. Ainelise tsivilisatsiooni iseloom ja ulatus on suuresti määratud olemasolevate loodusressurssidega. Kultuuri evolutsioonis on oma osa kliimal, ilmastikul ja arvukatel füüsilistel tingimustel.

81:6.4 (907.1) Andiitide epohhi algul oli kogu maailmas ainult kaks suurt avarat ja viljakat jahipidamisala. Üks oli Põhja-Ameerikas ning ameerika indiaanlaste valduses; teine asus Turkestanist põhja pool ja oli osaliselt hõivatud kollase-andoniidi rassi poolt. Otsustavad tegurid kõrgema kultuuri väljaarenemisel Edela-Aasias olid rass ja kliima. Andiidid olid suur rahvas, kuid otsustav tegur, mis määras nende tsivilisatsiooni kulu, oli Iraani, Turkestani ja Sinkiangi üha tugevnev põuasus, mis sundis neid leiutama ja kasutusele võtma uusi ja arenenumaid viise, kuidas üha viljatumatelt maadelt vaevaliselt elatist hankida.

81:6.5 (907.2) Mandrite vastastikune asend ja muud maadejaotuse tegurid mõjutavad oluliselt seda, kas valitseb rahu või peetakse sõda. Väga vähestel urantialastel on olnud nii soodsat võimalust jätkuvalt ja häirimatult areneda kui Põhja-Ameerika rahvastel, kes on peaaegu igast küljest kaitstud määratu ookeaniga.

81:6.6 (907.3) 2. Kogutud vara. Kultuur pole kunagi arenenud vaesuses, kuna vaba aeg on tsivilisatsiooni progressiks väga oluline. Ilma ainelise rikkuseta võib omandada küll moraalse ja vaimse väärtusega individuaalse iseloomu, kuid tsivilisatsioon saab tekkida ainult neis ainelise jõukuse tingimustes, mis edendavad vaba aega ja edasipüüdlikkust.

81:6.7 (907.4) Ürgsetel aegadel oli elu Urantial tõsine ja raske. Ja just selleks, et pääseda lakkamatust võitlusest ja lõputust rügamisest, kaldus inimkond pidevalt liikuma tervisliku troopilise kliima poole. Kuigi need soojemad asustuspiirkonnad vabastasid inimest mõnevõrra pingelisest olelusvõitlusest, kasutasid sellised kergemat elu otsivad rassid ja hõimud oma ärateenimata vaba aega harva tsivilisatsiooni edendamiseks. Ühiskonda on alati viinud edasi nende rasside mõtted ja kavad, kes on oma aruka tööga õppinud nõudma maalt elatist väiksema pingutusega ja lühemate tööpäevadega ning saanud selliselt nautida väljateenitud ja kasulikku puhkeaega.

81:6.8 (907.5) 3. Teaduslikud teadmised. Tsivilisatsiooni ainelised aspektid peavad alati ootama teaduslike andmete kogunemist. Pärast vibu ja noole avastamist ja loomade kasutuselevõtmist jõuallikana kulus veel kaua aega, kuni inimene õppis tuult ja vett tööle rakendama ja seejärel auru ning elektrit kasutama. Ent tsivilisatsiooni töövahendid täiustusid aegamööda. Kangakudumisele, keraamikale, loomade kodustamisele ja metallitöötlemisele järgnes kirjaoskuse ja trükinduse ajastu.

81:6.9 (907.6) Teadmistes peitub jõud. Kultuuri arengu kiirenemisele kogu maailmas on alati eelnenud leiutised. Teadus ja leiutustegevus said kõige enam hoogu trükipressi leiutamisest ning kõigi nende kultuuri- ning leiutustegevuste vastastikune mõju on kultuuri arengut tohutult kiirendanud.

81:6.10 (907.7) Teadus õpetab inimest kõnelema uut matemaatika keelt ja treenib tema mõtted nõudlikult täpseks. Teadus stabiliseerib ka filosoofiat vigade kõrvaldamise teel ja puhastab religiooni, hävitades ebausku.

81:6.11 (907.8) 4. Inimressursid. Inimjõud on tsivilisatsiooni levikuks tingimata vajalik. Muude tingimuste võrdsuse korral domineerib arvukama rahva tsivilisatsioon väiksema rahva tsivilisatsiooni üle. Kui rahvaarv ei küüni teatava piirini, jääb rahva eesmärk täielikult teostumata; kuid elanike arvu kasvul on ka piir, mille ületamine oleks hukatuslik. Rahvaarvu kasv üle inimese ja maa optimaalse, normaalse suhtarvu toob kaasa kas elatustaseme languse või territooriumi kohese laiendamise rahumeelse edasitungimise või sõjaliste vallutuste, jõuga hõivamise teel.

81:6.12 (908.1) Sõja laastamistöö kohutab teid vahel, kuid peaksite arvestama vajadust suurendada surelike arvu, et tekiks küllaldaselt võimalusi sotsiaalseks ja moraalseks arenguks; suur viljakus mingil planeedil tekitab peagi aga tõsise ülerahvastatuse probleemi. Enamik asustatud maailmu on väikesed. Urantia on keskmine või keskmisest veidi väiksem planeet. Riigi elanikkonna optimaalne stabiliseerimine edendab kultuuri ja hoiab ära sõdu. Ja tark rahvas teab, millal tuleks kasvamine lõpetada.

81:6.13 (908.2) Ent ka loodusvarade poolest rikkaim ja tehnilistelt vahenditelt arenenuim manner liigub edasi vähe, kui rahva intellekt on alla käimas. Teadmisi võib saada haridusega, kuid tarkust, mis on tõelise kultuuri jaoks tingimata vajalik, võib omandada vaid kogemustest ja seda saavad teha loomupäraselt arukad naised ning mehed. Niisugune rahvas oskab oma kogemustest õppida, ta võib saada tõeliselt targaks.

81:6.14 (908.3) 5. Aineliste varude tõhus ärakasutamine. Palju sõltub tarkusest, mida ilmutatakse oma loodusvarade, teaduslike teadmiste, kogutud vara ja inimpotentsiaali ärakasutamisel. Varase tsivilisatsiooni põhitegur oli ühiskonna tarkade juhtide rakendatud jõud; arenenumad kaasaegsed sundisid tsivilisatsiooni ürginimesele tegelikult jõuga peale. Seda maailma on suures osas valitsenud hästiorganiseeritud ja arenenumad vähemused.

81:6.15 (908.4) Võim ei anna õigust, kuid võim on teinud kõik, mis ajaloos on ja on olnud. Urantia on alles viimasel ajal jõudnud punkti, kus ühiskond on valmis võimu ja õiguse eetiliste küsimuste üle arutlema.

81:6.16 (908.5) 6. Keele tähtsus. Tsivilisatsiooni levik sõltub keelest. Elavad ja arenevad keeled kindlustavad tsiviliseeritud mõtlemise ja kavandamise leviku. Varastel ajajärkudel toimus keele alal oluline edasiminek. Praegu oleks vaja keelt palju edasi arendada, et areneva mõtte väljendamist hõlbustada.

81:6.17 (908.6) Keel arenes rühmadesse ühinemise tulemusena, iga kohalik rühm arendas sõnaliseks suhtlemiseks välja oma süsteemi. Keel kasvas žestide, märkide, hüüete, imiteerivate helide, intonatsiooni ja rõhu kasutamise kaudu tähestiku hääldamiseks. Keel on inimese kõige suurem ja kasulikum mõtlemisvahend, kuid pääses õitsengule alles siis, kui ühiskonnagruppidel tekkis veidi vaba aega. Kalduvus keelega mängida tekitab uusi sõnu — slängi. Kui enamik inimesi võtab mõne slängisõna omaks, sulandub see tavakeelde. Dialektide teket illustreerib „lapsekeele” kasutamine perekonnas.

81:6.18 (908.7) Keelelised erinevused on rahu levikule alati suureks takistuseks olnud. Kultuuri laienemisele kogu rassi, mandri või maailma ulatuses peab eelnema dialektidest jagusaamine. Ühtne keel edendab rahu, kindlustab kultuuri ja teeb inimesed õnnelikumaks. Isegi kui säilivad vaid mõned üksikud maailma keeled, mõjutab nende omandamine juhtivate kultuurrahvaste poolt tugevasti ülemaailmse rahu ja õitsengu saavutamist.

81:6.19 (908.8) Urantial on küll ühise keele väljakujunemise poole väga vähe liigutud, kuid rahvusvahelise ärisuhtluse sisseseadmisega on saavutatud üsna palju. Kõiki rahvusvahelisi suhteid tuleks edendada, olgu siis keele, kaubanduse, kunsti, teaduse, võistlusmängude või religiooni alal.

81:6.20 (909.1) 7. Mehaaniliste seadmete tõhusus. Tsivilisatsiooni areng on otseselt seotud tööriistade, masinate ja turustuskanalite täiustumise ja omandamisega. Täiustunud tööriistad ning leidlikud ja tõhusad masinad määravad võistlevate rühmade püsimajäämise tsivilisatsiooni arenguareenil.

81:6.21 (909.2) Varastel aegadel kasutati maaviljeluses ainsa energiaallikana inimtööd. Inimeste asendamine härgadega kulges visa võitlusega, sest inimesed jäid tööta. Viimasel ajal on inimesi hakanud asendama masinad ja iga niisugune samm aitab otseselt kaasa ühiskonna progressile, sest vabastab inimesed väärtuslikumate ülesannete täitmiseks.

81:6.22 (909.3) Tarkusest juhinduv teadus võib saada inimese suureks sotsiaalseks vabastajaks. Tehnikaajastu võib osutuda hukatuslikuks vaid rahvale, kelle intellektuaalne tase on liiga madal, et avastada neid tarku meetodeid ja läbimõeldud võtteid edukaks kohanemiseks üleminekuraskustega, mis tulenevad paljude inimeste liiga ootamatust töökaotusest pärast uut tüüpi, tööd säästvate masinate liiga kiiret leiutamist.

81:6.23 (909.4) 8. Tunglakandjate olemus. Ühiskondlik pärand võimaldab inimesel toetuda kõigi nende õlgadele, kes on elanud enne teda ja andnud kultuuri ja teadmiste kogumisse mingigi panuse. Selles kultuuritungla järgmisele põlvkonnale edasiandmises on põhiinstitutsiooniks alati kodu.Tähtsuselt järgmised on mäng ja ühiskondlik elu ning viimasena kool, mis keerukas ja kõrgesti organiseeritud ühiskonnas on küll niisama asendamatu.

81:6.24 (909.5) Putukad on sündides täielikult haritud ja valmis eluks — tegelikult küll väga piiratud ja puhtinstinktiivseks eksistentsiks. Inimlaps sünnib ilma hariduseta, seetõttu on inimesel võimalik noorema põlvkonna hariduse kaudu suuresti mõjutada tsivilisatsiooni arengu kulgu.

81:6.25 (909.6) Kahekümnenda sajandi suurimad mõjurid, mis on aidanud tsivilisatsiooni ja kultuuri edasi viia, on ülemaailmsete reiside tunduv kasv ja sidevahendite enneolematu täiustumine. Kuid hariduse täiustumine ei ole avarduva ühiskonnastruktuuriga sammu pidanud; nüüdisaegne eetikatunnetuski on arenenud rohkem intellektuaalses ja teaduslikus suunas. Ja nüüdisaegse tsivilisatsiooni vaimne areng ning koduinstitutsiooni kaitsmine on seiskunud.

81:6.26 (909.7) 9. Rassiideaalid. Iga põlvkonna ideaalid veavad oma otsestele järglastele ette saatusevaod. Ühiskonna tunglakandjate kvaliteedist oleneb, kas tsivilisatsioon liigub edasi või tagasi. Ühe põlvkonna kodud, kirikud ja koolid määravad ära järgmise põlvkonna suuna. Rassi või rahva moraalne ja vaimne jõud otsustab suures osas tsivilisatsiooni arengutempo.

81:6.27 (909.8) Ideaalid tõstavad allika, kust sotsiaalne oja alguse saab, kõrgemale, kuid ükski oja ei tõuse oma allikast ülespoole, ükskõik missugust survevõtet või suunajuhtimist ka ei rakendataks. Ka tsivilisatsiooni kõige ainelisemate aspektide liikumapanev jõud peitub ühiskonna kõige vähemainelistes saavutustes. Arukus võib tsivilisatsiooni mehhanismi oma kontrolli all hoida, tarkus seda suunata, kuid vaimne idealism on energia, mis inimkultuuri tõeliselt ühelt saavutuste tasandilt teisele tõstab ja edasi viib.

81:6.28 (910.1) Algul oli elu võitlus eksistentsi nimel; praegu on see võitlus elatustaseme pärast; järgmisena saab see võitluseks mõtlemise kvaliteedi eest, mis on inimeksistentsi tulevane maine siht.

81:6.29 (910.2) 10. Asjatundjate kooskõlastatud tegutsemine. Varane tööjaotus ja sellele lisandunud spetsialiseerumine on tsivilisatsiooni tohutult edasi viinud. Praegu sõltub tsivilisatsioon spetsialistide töö edukast koordineerimisest. Ühiskonna avardudes tuleb leida mingi viis erinevate spetsialistide kokkuviimiseks.

81:6.30 (910.3) Ühiskonna, kunsti, tehnika ja tööstuse asjatundjaid on aina rohkem ning nad on üha oskuslikumad ja osavamad. Võimete mitmekesistumine ja tööhõivealased erinevused nõrgestavad ja lagundavad lõppkokkuvõttes inimühiskonda, kui ei töötata välja tõhusaid koordineerimis- ja koostöövahendeid. Ent niisuguseks leidlikkuseks ja spetsialiseerumiseks võimeline intellekt peaks olema täiesti kompetentne kavandama küllaldasi kontrolli- ja kohandamismeetodeid kõigi probleemide jaoks, mis tulenevad leiutustegevuse kiirest kasvust ja kultuuride avardumistempo kiirenemisest.

81:6.31 (910.4) 11. Meetmed oma koha leidmiseks. Ühiskonna arengu järgmist ajajärku iseloomustab üha suurenev ja avarduv spetsialiseerumine parema ja tõhusama koostöö ning koordineerimise kaudu. Mida enam töö mitmekesistub, seda enam kasvab vajadus leida mingi võte inimeste suunamiseks sobivale tööle. Masinad ei ole Urantia tsiviliseeritud rahvaste seas tööpuuduse ainus põhjus. Tööjõu paigutamise probleemi raskendab veelgi majanduse komplekssus ja üha suurem tööstuslik ning erialane spetsialiseerumine.

81:6.32 (910.5) Ei piisa sellest, et õpetada inimesi tööd tegema; keerulises ühiskonnas tuleb ette näha ka tõhusad meetodid, et igaüks leiaks oma koha. Enne kui õpetada kodanikele väga kitsale erialale keskendunud elatise teenimise viise, tuleks neil omandada vähemalt üks lihttöö, amet või elukutse, mida nad võiksid teha, kui neil ajutiselt erialast tööd ei ole. Ükski tsivilisatsioon ei suuda suuri töötute klasse pikka aega ülal pidada. Abi vastuvõtmine riigikassalt moonutab ja demoraliseerib aja jooksul ka parimaid kodanikke. Isegi eraisikute heategevus, mis on suunatud füüsiliselt tervetele kodanikele, muutub pikapeale hukutavaks.

81:6.33 (910.6) Nii tugevasti spetsialiseerunud ühiskond ei suhtu hästi vana aja rahvaste iidsetesse kogukonna- ja feodaaltavadesse. Tõsi küll, paljusid üldkasutatavaid teenuseid saab vastuvõetaval viisil ja kasulikult ühiskonnastada, kuid hea koolitusega ja ülimalt spetsialiseerunud inimolendite juhtimiseks on kõige parem valida mõni arukas koostöövorm. Ajakohane koordineerimine ja vennalik regulatsioon aitab pikemaajalise koostöö loomisele paremini kaasa kui vanemad ja algelisemad meetodid, kommunism või jõul põhinevad diktaatorlikud juhtimisinstitutsioonid.

81:6.34 (910.7) 12. Koostöötahe. Üks inimühiskonna arengu suuri takistusi on inimkonna suuremate, rohkem ühiskonnastunud inimrühmade ja väiksemate, vastupidise meelsusega asotsiaalsete ühenduste, eriti ühiskonnavastaselt meelestatud üksikisikute huvide ja heaolu vaheline vastuolu.

81:6.35 (910.8) Ühegi rahva tsivilisatsioon ei püsi kaua, kui selle haridussüsteem ja religioossed ideaalid ei innusta kõrgemat tüüpi arukale patriotismile ja oma rahvale pühendumisele. Ilma seda liiki aruka patriotismi ja kultuurilise solidaarsuseta kalduvad kõik riigid ääremaade kadeduse ja kohaliku omakasupüüdlikkuse tõttu lagunema.

81:6.36 (911.1) Ülemaailmse tsivilisatsiooni säilitamine sõltub sellest, kas inimolendid õpivad rahus ja vendluses koos elama. Ilma tõhusa koostööta ohustavad tööstuslikku tsivilisatsiooni üleliia spetsialiseerumise ohud: monotoonsus, piiratus ning kalduvus sigitada usaldamatust ja kadedust.

81:6.37 (911.2) 13. Tõhus ja tark juhtimine. Tsivilisatsioon sõltub palju, väga palju entusiastlikust ja tõhusast koormavedamisvaimust. Suure raskuse tõstmisel ei ole kümnest mehest palju rohkem kasu kui ühest, kui nad ei tõsta kõik koos — kõik samal hetkel. Ja see meeskonnatöö, ühiskondlik koostöö, sõltub juhtimisest. Varasemad ja praegused tsivilisatsioonid on põhinenud kodanikkonna arukal koostööl tarkade ja edumeelsete juhtide alamaina; kuni inimene pole jõudnud kõrgemale arengutasemele, sõltub tsivilisatsioon alati targast ja energilisest juhtimisest.

81:6.38 (911.3) Kõrged tsivilisatsioonid sünnivad targast korrelatsioonist ainelise rikkuse, intellektuaalse suuruse, moraalse väärtuse, sotsiaalse tarkuse ja kosmilise taipamisega.

81:6.39 (911.4) 14. Ühiskondlikud muutused. Ühiskond ei ole jumalik institutsioon, see on edeneva evolutsiooni nähtus. Tsivilisatsiooni edasiliikumine takerdub alati, kui selle juhid teevad liiga aeglaselt neid muudatusi ühiskonnakorras, mis on olulised oma ajastu teaduse arenguga sammu pidamiseks. Vaatamata kõigele sellele ei tohiks midagi põlata ainult seepärast, et see on vana, ega võtta ühtki ideed tingimusteta vastu vaid seepärast, et see on uudne ja uus.

81:6.40 (911.5) Seetõttu ei tohiks inimene karta ühiskonna mehhanismidega katsetada. Kuid katsetused kultuurilise kohanemise vallas peaksid alati olema nende kontrolli all, kes tunnevad põhjalikult ühiskonna arengu ajalugu; ja neile uuendajatele peaksid tingimata nõu andma targad inimesed, kellel on ühiskonnas või majanduses kavandatavate katsete alal praktilisi kogemusi. Ühtki suurt muudatust ühiskonnas või majanduses ei tohiks püüda läbi viia äkki. Aeg on inimestele oluline igat liiki kohandumisteks, olgu need füüsilised, sotsiaalsed või majanduslikud. Vaid moraalsed ja vaimsed kohandumised saavad toimuda pikema järelemõtlemiseta, kuid isegi nende aineliste ning sotsiaalsete vastukajade täielikuks väljakujundamiseks on vaja aega. Rassiideaalid annavad põhilist tuge ja kindlustunnet neil kriitilistel aegadel, mil tsivilisatsioon on üle minemas ühelt tasemelt teisele.

81:6.41 (911.6) 15. Kokkuvarisemise vältimine üleminekuperioodil. Ühiskond kujuneb ajastute jooksul katse ja eksituse kaudu; see on läbi teinud valikulised kohanemised ja ümberkohanemised inimkonna ajastuid väldanud tõusul looma tasandilt inimese tasandile planeedi staatuse järjestikustel etappidel. Igal tsivilisatsioonil on igal hetkel suur oht murduda üleminekul varasematelt juurdunud meetoditelt uuele ja paremale, kuid läbiproovimata tulevikukorrale.

81:6.42 (911.7) Progress sõltub väga olulisel määral juhtimisest. Tarkus, taipamine ja ettenägelikkus on vältimatud rahva püsimajäämiseks. Tsivilisatsioon ei satu kunagi päriselt ohtu enne, kui hakkab kaduma selle võimekas juhtimine. Ja tarkade juhtide arv ei ole kunagi ületanud üht protsenti elanikkonnast.

81:6.43 (911.8) Just neid arenguredeli pulki mööda ronis tsivilisatsioon tasemele, kus võis käivitada need võimsad mõjurid, mis on kulmineerunud kahekümnenda sajandi kultuuri kiires levikus. Ja vaid neid põhitõdesid järgides võib inimene säilitada oma praeguse tsivilisatsiooni ning kindlustada selle jätkuva arengu ja püsimajäämise.

81:6.44 (912.1) Niisugune on olnud kokkuvõttes maakera rahvaste pikk-pikk võitlus tsivilisatsiooni sisseseadmiseks pärast Aadama aega. Praegune kultuur on selle pingelise arengu lõpptulemus. Enne trükikunsti leiutamist toimus progress suhteliselt aeglaselt, sest ükski põlvkond ei suutnud oma eelkäijate saavutusi nii kiiresti ära kasutada. Ent nüüd sööstab inimkond edasi juba kõigi nende ajastute jooksul kogunenud hool, millest tsivilisatsioon on läbi murdnud.

81:6.45 (912.2) [Esitanud Nebadoni Peaingel.]

Foundation Info

Printimiseks sobiv versioonPrintimiseks sobiv versioon

Urantia Foundation, 533 W. Diversey Parkway, Chicago, IL 60614, USA
Telefon: +1-773-525-3319; Faks: +1-773-525-7739
© Urantia Foundation. Kõik õigused kaitstud.