Kuidas ma pettumusega toime tulen?

Printimiseks sobiv versioon

Paradiisis ei loeta pettumust kunagi läbikukkumiseks, edasilükkamist ei loeta kunagi häbiväärseks ning aja näilisi ebaõnnestumisi ei aeta kunagi segi igaviku oluliste viivitustega. ~ Urantia raamat, 26:8.3 (294.2)

Jumalat tundvaid indiviide õnnetused ei heiduta ja pettumused ei masenda. Uskujaid ei puuduta ainelistele murrangutele järgnev rõhutus, vaimuelu elavaid ei häiri ainelise maailma vahejuhtumid. Igavese elu kandidaadid astuvad kõigile elumuutustele ja sureliku elu muredele vastu jõuduandva ja jaatava edasiviiva suhtumisega. Tõelisel uskujal on iga päevaga kergem õigesti toimida. ~ Urantia raamat, 156:5.13 (1739.8)

Ent elu muutub koormaks, kui te ei õpi väärikalt kaotama. Üllad hinged omandavad alati ka kaotamiskunsti; te peate õppima, kuidas säilitada lüüa saades rõõmus meel; pettumusi ei tohi karta. Ärge kõhelge tunnistamast oma suutmatust. Ärge püüdke varjata kaotust petlike naeratuste ja särava optimismi taha. Kinnitus, et sa oled alati edukas, kõlab ju hästi, kuid lõpptulemus on kohutav. Nii luuakse otseselt ebareaalne maailm, mis hävib kunagi paratamatult illusioonide purunedes. ~ Urantia raamat, 160:4.13 (1779.5)

Kui purustav on pettumus nende rumalate inimeste elus, kes, kinnitades pilgu aja hämaratele ja kaduvatele ahvatlustele, jäävad pimedaks tõeliste vaimsete reaalsuste ja jumalike väärtuste igaveste maailmade igikestvate kõrgemate ja reaalsete saavutuste suhtes. ~ Urantia raamat, 177:4:10 (1926.3)

Jeesus kirjeldas Jumalat tundva sureliku sügavat kindlustunnet, kui ta ütles: „Mis loeb Jumalat tundvale, taevariiki uskuvale inimesele, kui kõik maine variseb kokku?” ~ Urantia raamat, 100:2:7 (1096.4)